Mis on advent, advendiaeg? See on ootuse aeg enne jõule ja tähendab “saabumist”, jõulude saabumist. Advendiajal süüdatakse igal pühapäeval 1 küünal (lisaks eelmistele). Kokku on advendipühapäevi neli. Koolis tähistame advendipühapäeva sellele järgneval esmaspäeval.
Esimene advent
Kõigepealt tervitas õpilasi meie kooli direktor, süütas esimese küünla neljast ja soovis: „Hääd advendiaega!“
Äkitselt rullusid lahti lavakardinad ja meie silme ette kerkis päkapikutuba. Seal oli nende töölaud koos arvutiga, suur postkast ja 5 päkapikku. Kõige imelikum oli aga see, et varnas rippus Jõuluvana mantel, aga meest ise ei paistnud kusagilt. Sündmuste arenedes selguski, et Jõuluvana pole- ta on lihtsalt kadunud! Oli tunda ärevust laste hingedes, sest kes siis tuleb jõuluõhtul neile kinke tooma?
Päkapikud tegid omalt poolt kõik, et see probleem lahendatud saaks: korraldati konkurss jõuluvana leidmiseks; koostati fotoroboti abil ning päkapikkude ütluste põhjal (nagu päris politseinikud!) pilt Jõuluvanast, käidi meest otsimas… Jõuluvana otsiti ülivahva muusika ja liikumise saatel. Saalis valitsevas pimeduses ja äreva muusika taustal otsiti taskulampidega kadunud kingijaotajat.
Ja lõpuks… Loomulikult leiti Jõuluvana! Siis alles algas kiire aeg, sest lastele oli vaja kähku kommi viia. Ja nii saidki kõik maiasmokad oma suud magusaks.
See supernäidend valmistati ette hoolekogu eestvadamisel. Kõik lapsevanemad, kes sellest osa võtsid, ei kuulunud meie kooli hoolekogusse. Peale selle näidendi vaatamist kerkis nii mitmelegi õpetajale huulile küsimus: “Miks me tellime üldse proffesionaalseid teatreid ja näitlejaid? Kuldnäitlejad elavad meie endi kodulinnas, on meie endi naabrid!“
SUUR AITÄH näitlejatele ja eestvedajatele! Ma arvan siiski, et suurim tänu näidendist osavõtvatele emmedele- issidele paistis ja peegeldus neile vastu laste põnevil pilkudest ja särasilmadest.
Teine advent
Alustasime nädalat luulehommikuga. Saali olid toodud vaibad, akendel ja lavaäärel põlesid küünlad. Loomulikult süüdati esimesele advendiküünlale lisaks teine ja siis alustasime luuletuste lugemisega.
Õpilased esinesid luuletustega, vahele viiuli-, klaveri- ja kitarrimängu. Oli vaikne ja südamlik ootusehommik…
Kolmas advent
Kogunesime saali kahes vahetuses: 1.-3. klassid ja 4.-6. klassid.
Kolmandal advendihommikul külastas meid Päkapikk. Jõuluvana oli saatnud ta oma tööülesandeid täitma. Kõigepealt uuris külaline, kas meie koolis käib laisku lapsi. Ühtegi kätt ei tõusnud ja õnneks õpetajad ei kaevanud ka!
Kuna jõuluõhtu ja Jõuluvana külaskäigu aeg saabub tulise kiirusega üha lähemale, siis hakkasime kordama jõululaule. Ja kuidas oleks seda veel meeldivam teha kui kõik koos- nimelt laulis kogu koolipere koos KARAOKET.
Loomulikult süütasime me ka järgmise advendiküünla, seekord siis juba kolmanda. Igaüks soovis mõttes soovi ja lasi selle lendu. Lasi lendu, et soov kasvaks ja areneks, ning lõpuks läheks täide.
Neljas advent
Viimase küünla süütamine toimus meil traditsioonilise esmaspäeva asemel kolmapäeval. See juhtus sellepärast, et kahel eelneval päeval käisid kõik klassid vaatamas Pärnus teatrietendust “Alice imedemaal”.
Sel hommikul üllatasid meid õpetajad oma õpetliku näidendiga “Jõuluvana otsides”. See oli kohe nagu muusikal: sisaldas laulu, tantsu ja sõnalist osa.
Mati ja Kati läksid Jõuluvana otsima, sest eelmisel aastal saadud kingitused olid katki. Oma teel kohtasid nad Metsaeite, rääkivaid kuusepuid, imeilusalt tantsivaid haldjaid ja trobikonda päkapikke. Päkapikud õpetasid neid lugema. Lõpuks leidsid nad ka Jõuluvana üles, kuid ei tellinudki endale uusi ja uhkeid kingitusi, vaid emale, isale ja väikesele õele.